29. oktoobril 2015.a. möödub 116. aastat Johannes Lauristini sünnist. Suurim müsteerium on aga tema surmaasjaolud. Johannes Lauristin kadus Punaarmee paanilise põgenemise käigus Tallinnast 1941.aasta augustis. Eesti NSV valitsuse liikmed oleksid pidanud viibima laeval Vironia, mis suundus Leningradi, kuid Lauristini seal kindlasti ei olnud. On esitatud versioon, et ta võis olla jäämurdjal Suur Tõll. Nõukogude võimude ametlike teadeannete järgi hukkus Johannes Lauristin 28. augustil 1941. aastal Tallinnast Leningradi evakueerudes eskaadrimiiniristlejal Jakov Sverdlov. Pole olemas aga mingeid dokumentaalseid tõendeid või tunnistajate ütlusi, mis seda kinnitaks. Meresõjaajaloolase Mati Õuna raamatus "Võitlused Läänemerel. Suvi 1941" tuuakse andmeid, et Lauristin lasti nõukogude võimuesindajate poolt maha. Võis olla nii, et nõukogude sabarakkude põgenemise käigus ei mahtunud või ei jõudnud inimesed laevadele, vastavalt instruktsioonidele kuulus sel juhul kõrge võimukandja likvideerimisele, et ta sakslaste kätte vangi ei langeks. Seega on esitatud väide, et NKVD ohvitser lasi Lauristini lihtsal maha. Kindlasti kui see nii oli, siis on olemas vastav raport Moskvas. Seni pole sellest aga midagi kuulda olnud. Mäletatavasti Stalini poolt põrandaalusele tööle jäetud EKP KK I sekretär Karl Säre andis end sakslaste kätte vangi ning ta andis üles ka kõik Eestisse jäänud kommunistid. Nii hukkus Arnold Rüütli naise Ingrid Rüütli isa, tuntud kommunist ja rahvakomissar Neeme Ruus. Mis juhtus aga Johannes Lauristiniga? Võib-olla ikkagi libises kogenud illegaal NKVD haardest ja kadus ööhämarusse? Valenime all elades elas üles sõja ja jälgis pargis puude varjust tütar Marjut jalutuskäigul Kadriorus? Vanuse järgi võis Johannes Lauristin tervitada olümpiamänge Tallinnas 1980. aastal ning miks mitte ka Eesti iseseisvuse taastamist 1991, aasta augustis, laulva revolutsiooni liidri, peaminister Edgar Savisaare poolt, kui oli saabunud Lauristini enda salapärase kadumise 50. aastapäev.
