Peipsi pealinna arengu olulisem faktor eduks on see, kuidas on kasutusel Eesti idameri, Peipsi ning missugused on suhted naaberriigi Venemaaga. Piirilepe Venemaaga on Eestile oluline, sest see on üks hoob majandussuhete elavdamiseks Venemaaga. Mustvee linn on eeskätt huvitatud piirialase viisavabaduse kehtestamisest Venemaaga koheselt. Ma pole nõus endise regionaalminister Toivo Asmeriga, kes arvab, et tänases olukorras pole see idee realiseeritav.
Euroopa Liidul on suured kogemused selles vallas Venemaaga juba olemas, näiteks Poolal ja Soomel, kuid ka näiteks mitte Euroopa Liidu liikmel Norral. Poola kogemus Kaliningradi oblastiga on väga edukas. Poola suursaadik Moskvas Katarzyna Pelczynska-Nalecz kinnitas seda just äsja, viitas et sellest pole sündinud mingeid ohte ning et 50 kilomeetrine viisavabaala Venemaa ja Poola vahel jääb toimima ka edaspidi. Mustvee linnapeana külastasin Kaliningradi märtsis 2014.a, kus tutvusin isiklikult selle kogemusega. Norra ja Venemaa vahel on täna 30 kilomeetrine viisavaba ala, mida tahetakse aga juba 50 kilomeetri peale viia.
Riigikogu Kagu-Eesti saadikurühma liikmed on just Norra ja Venemaa kogemust näiteks tuues tõdenud, et kogemusi on nüüd üksjagu ning ka Eestis võiks aruteluga piiriäärsest viisavabadusest edasi minna. Viisavabaduse kehtestamist Venemaaga toetas jõuliselt Isamaa ja ResPublica Liidu kaitseminister Jaak Aaviksoo, kes on ajalehele "Valgamaalane" öelnud, et : "mina toetan sellist arengut ega näe sellele ohtu ka riigi julgeoleku seisukohalt." Aaviksoo tõi näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa kunagise vastasseisu: " Nad vihkasid teineteist täiega pärast neid verevalamisi, mis aset leidsid. Täna ei ole suuremaid sõpru, nii et kõik on võimalik, kui inimesed tahavad koostööd teha ja usuvad sellesse.»
Ameerika Ühendriikide suursaadiku Jeffrey D. Levine visiidil ajal Mustvees mainisin ka piiriäärse viisavabaala võimalust, sest me räägime ju asjast, mis on Euroopa Liidu riikide poolt juba rakendatud ellu suhetes Venemaaga. Selle ettepaneku vastu on täna toodud Eesti julgeoleku tagamise vajaduse argumenti. Kardan aga, et siin on asjad segi aetud. Meie julgeolekuprobleemid piiril Venemaaga ei ole kuidagi seotud võimaliku viisavaba alaga, vaid meie enda piiri nõrkusega.
Täna peab tegema jõupingutusi, et piir reaalselt välja ehitada. Sellega seoses vajab Mustvee piiriületamise punkti. Ärimeestel on juba huvi ka tolliladude avamiseks Mustvees. Peipsiäärne regioon omab oma sajandite pikkusi kultuuris - ajaloolisi, religiooseid sidemeid Venemaaga ning seetõttu on inimeste ja kaubade vaba liikumine äärmiselt teretulnud. Miks ei peaks ka täna Peipsiäärne eriline kurk, sibul, küüslauk, tomat , leib ja suitsukala Venemaal hästi peale minema? Piirikaubanduse arendamine on võti Mustvee kiiremaks arenguks ning juba rajatava infrastruktuuri efektiivsemaks ärakasutamiseks. Veeteede areng Peipil on järgmine oluline küsimus. Peipsi pealinn Mustvee omalt pakubki ka Mustvee sadama arengut, fakt on see, et juba 20. sajandi alguses olid Mustvee sadamas suured tsaariaegsed laevad ning 60ndatel aastatel kihutasid Mustvee-Tartu ja Pihkva vahel tiiburlaevad. Tänane taandareng torkab räigelt silma. Mustvees on olemas piirivalve kordon. Piirivalve kordoni baasil võiks organiseerida tolli-ja passikontrolli. Siinkohal tulebki rõhutada, et piiriäärne viisavaba ala ei tähendada piirikontrolli, passikontrolli kadumist.Vastupidi , sellises olukorras on kontroll eriti tihe. Eesti jääb alati õigus piirilt tagasi saata inimesed, kes talle ei meeldi. Kõigi nende meetmete olemasolu korral ei saaks piiriäärse viisavaba ala loomine kuni 50 kilomeetri kaugusele piirist olla problemaatiline, vaid just see , mida Peipsiäärse majanduse edendamiseks vajalik on, kasutades ära Peipsiäärse piirkonna fantastilist geograafilist asendit. Suverääne Eesti riik ei peaks kartma kedagi, ka mitte plaane, mille üheks osapooleks on meie suur naaber. Me peaksime vaatama kaugemale kui tänane vastasseis. Kõik need sammud tagaksid, et Eesti idamerele saabuvad uue ajad, mis tõstavad kogu piirkonna elanikkonna elatustaset.
