15.mai 2011 aasta on Eesti ja Tallinna jaoks ajalooline päev, kuna meid külastab tõenäoline tulevane Venemaa peaminister, kes hetkel St.Peterburi kuberner - Valentina Ivanovna Matvienko! Smolnõi suitsuruumides liigub jutt, et Valja kuberneriaeg on ammu läbi. Teda hoitakse veel vähemalt aasta ametis, kui Riigiduuma ja presidendivalimised Venemaal läbi saavad.
Ning vägagi tõenäoline on, et uus president teeb ettepaneku moodustada uus Venemaa valitsus inimesele, kes oli edukas kuberner just Tema kodulinnas. Ning see on nutikas samm. USAs hõljub tänini Hillary Clintoni vaim ning naispeaminister oleks praegu lausa moodne ja demokraatlik. Ning kindlasti toob see suurt edu.
Valentina Matvienkot mäletan ajast kui ta oli Venemaa asepeaminister, Primakovi ja seejärel Putini ning Kasjanovi valitsuses. Oli aasta 2003 ning Venemaa asepeaminister tegi välisvisiidi Eestisse. Sain ühel hommikul ootamatult Tallinna välisteenistusest teda, et Tallinna Linnavalitsuse hoonesse saabub Venemaa asepeaminister. See oli ebatavaline. Protokolli järgi kohtuvad kõrged külalised Eesti pealinna linnapeaga Raekojas. Nüüd siis ootamatu visiit Tallinna Linnavalitsuse hoonesse. Seda võis hinnata ka rohkem parteide vaheliseks poliitiliseks kontaktiks, kuna vastu võtma kõrget külalist saadeti mind, kes ma sisuliselt olin poliitiline nõunik.
Aeg oli õhtune. Viie - kuue paiku. Linnavalitsuse suurem osa ametnikke oli lahkunud. Maja mööda traavis palju „võõraid“, nimelt Välisministeeriumist ja muudest organitest. Kõik nad siblisid ringi ja valmistasid suurt ja tähtsad kohtumist ette. Ma olin juba valmis linnavalitsuse fuajees ning kohe välja minemas.
Järsku seiskus Vabaduse väljakul kogu ühistransport. Tallinna Linnavalitsuse ette sõitis suur autode korteež. Hetkeks jäin ma üksi nende ning meie turvateenistuse ja ajakirjanike vahele.
Limusiinist astus välja ilus ja võimukas daam. Kui ta nägi mind, ilmus tema näole suur kipsnaeratus. " Ei, see ei ole Savisaar, " lugesin ma ta silmadest.
„Valentina Ivanovna, tere tulemast Tallinna Linnavalitsusse, Tallinna linnapea Edgar Savisaar ootab Teid,“ raporteerisin ma ning suurriigi asepeaminister surus mu kätt ja ütles midagi sellist „ noh, vii mind siis Tema juurde!“.
Sõitsime üheskoos liftiga üles. Matvienko küsis mult, millal Savisaar oli peaminister, kus ma õppisin. Mina aga mõtlesin muust.
Kes Tallinna Linnavalitsuses käinud, mäletab et liftid on äärmiselt kitsad. Kogu protokoll ja turvateenistus pidid jooksma trepist ülesse neljandale korrusele jala.
Liftid linnavalitsuses olid kõik vanad ja ebaturvalised, võisid seiskuda iga hetk ning me oleks võinud Valjaga kahekesi jääda lifti kinni. Igaks juhuks oli õhtuks kohale toodud ka liftöör.
Järgmine kohtumine Matvienkoga leidis aset ajal kui Tallink üritas panna käima Helsinki - Tallinna - St.Peterburi liini 2004. aastal. Ning Savisaar koos Maripuuga reisisid Tallinnast St.Peterburi laevaga. Ja Matvienko sõudis Ninnase laevale vastu.
Eesti ja Tallinn igajuhul Matvienkole meeldisid, tema poeg Sergei hankis ka endale Eestis elamisloa.
