Eile jõudis minule pärale fakt, et ETV ei edasta enam aastaid kell 18.45 saatekavas püsinud venekeelseid AK uudiseid. Need viidi ETV2 kanalile ning muutus ka aastakümnete jooksul vaatajale juba sisse harjunud algusaeg. Osalesin ka ise külalisena ETV venekeelsetes saadetes ja leian, et vaatamata keskmisele reitingule, vene keelt kõnelev vaatajaskond siiski märkas neid saateid. Lisaks arvan, et omal ajal Pavel Ivanovi poolt aastaid juhituna venekeelne toimetus oli üks edukaim ja professionaalsem ETV-s.Nüüd võib ERR oma venekeelsete saadete toimetuse rahumeeli laiali saata ja sellega raha kokku hoida. Kes üldse vaatab seda ETV2 kanalit? Venelased kohe kindlasti mitte. Eriti kui ta on muutumas varem tõsiste probleemide arutelust nüüd pigem kollase meedia vahendajaks. Kus arutatakse teisejärgulisi probleeme. Saatejuhid on head esinejad ja näitlejad aga nõrgad ajakirjanikud. Saated on nüüd lavastatud negatiivse kollase agressiivsusega. Vist müüb paremini? Näiteks Vandekohtu saates arutelu, kas venelased armastavad venelasi või mitte? Ma küsin ETV juhtkonnalt, et milleks selline vaenu õhutamine ühiskonnas?
4. septembril 2008 edastas ERR pressiteate, kus seisab: „Olümpiamängude ajal avatud ETV2-e vaatas nädalas keskmiselt 152 000 vaatajat ja kanali turuosa oli 0,7 protsenti. Kanal 2-e keskmine vaatajate arv nädalas oli 791 000, TV3-l 789 000 ja PBK-l 413 000 inimest. Kanal 2-le ja ETV-le järgnesid augustis telerivaatamise osakaalult TV3 - 15,7% ja PBK – 11,5%.“ Telekanali vaadatavus ja populaarsus ei teki üleöö ning meil pole mingit põhjust arvata, et praeguseks võiks olla ETV2 alla 1 protsendiline vaadatavus tõusnud 100 % ehk 1,5 protsendi peale aga isegi siis oleks ta 8 korda vähem vaadatud kui PBK.
Kahjuks ei õnnestunud leida statistikat venekeelsete televaatajate osakaalu kohta ETV ja ETV2 kanalil, aga võib eeldada, et need on sama mikroskoopilised kui ETV2 augustikuu näitaja võrdluses venekeelse PBK kanaliga. Milleks ETV2kui kvaliteetset ja põnevat programmi tuleb mitmetelt läbinisti venekeelsetelt telekanalitelt? Kas eestlased igatseksid neid Vaba Euroopa ja Ameerika Hääle aegu tagasi kui neile tuli eestikeelseid saateid vabast maailmast maksimaalselt pool tundi päevas? Ma arvan, et mitte.
Tänapäeval on info kättesaadavus esmatähtis. Internetis on ametlik ERR-i info mugavalt kättesaadav novosti.eer.ee aadressil ja raadiolainetel valitseb avalik-õiguslik venekeelne Raadio 4, aga telekanalites on inforuum jäetud naaberriikide telekanalitele. Isegi Urve Palo tellitud miljoni kroonine saatesari ei muuda eriti palju televaataja seisukohalt. 12. jaanuaril tuli Starman-ilt ja STV-lt teade, et ta jätab oma rohkem kui mitu sada tuhat klienti ilma ka PBK kanalist. Väidetavalt olevat autorid liiga palju raha küsinud aga ei välista, et see on osa poliitilisest telekonkurentsist enne Euro ja kohalike valimisi. Eesmärk on mõistetav aga vahend nagu alati ebaõige.
Pärast 2007. aasta aprillikuu kuumi sündmusi rääkisid kõik Eestis venekeelse infokanali loomise vajadusest. Tookord jõuti isegi mõned vene keelde tõlgitud pikemad saated ETV-s ära teha, aga sellega asi piirduski. Isegi edukas kakskeelne saade Unetus lõpetati mitu hooaega tagasi.
Kindlasti olete tähele pannud, et viimastes konfliktides Kosovos, Afganistanis, Iraagis ja Liibanonis olid raadio- ja telejaamad ühed esimesed sihtmärgid. Okupatsiooni armeed nägid suurt vaeva, et lõigata läbi kohalike inimeste senine informatsiooniga varustamine ja asendada see omapoolse infoga (lendlehed, sateliitidelt edastatavad tele- ja raadiosaated).
Kui Eesti jätab siin elavad muukeelsed inimesed ilma normaalse riikliku inforuumita, siis oleme juba info konkurentsis kaotanud. Viimaste konfliktide ja eriti Iraagi kogemus näitab, et lahingu ja konflikti tulemuse otsustab elanike suhtumine vallutajatesse. Kui see on leppimatu, siis pole kasu ka tehnoloogilisest üleolekust (USA Iraagis) või emakeele kõnelemisest. Televisioonis sõjalise konflikti kajastamine tegi omal ajal lõpu Vietnami sõjale ja muutis ebapopulaarseks Bagdadis valitsust vahetanud USA presidendi Georg W. Bushi.
Tänapäeva relvakonflikte ei võideta mitte lahinguväljal ja relvadega, vaid inforuumi valitsedes ja kohalike elanike toetusega. Venekeelsete uudiste viimine piiratud kättesaadavusega digilevi kanalile oli rumal otsus, mis toob kaasa info konkurentsis paratamatu kaotuse. Eestis elavatel muukeelsetele inimestele tehti televisiooni vahendusel uudiste saamine keerulisemaks. Kelle huvides? Arvan, et aastatega välja kujunenud nn.venekeelne tund ETVs ja venekeelne AK peaks tagasi saama oma senise koha ja aja. Peaks olema rohkem kahekeelseid saateid, just need lähendavad.
