Kolmapäev, 23. september 2015

KAPO tegelgu parem Savisaare tapmiskatsega

Meediashow võimaliku altkäemaksu ümber Tallinna linnas toimuvatel ehitustel on olnud vägev. Inimesed peavad siiski endale aru andma, et meediapilt pole elu.
Alati võib leiduda mõni ärimees, näiteks keegi Slava, kes kingib sünnipäevaks kella ja pärast seda jookseb kaitsepolitseisse üles andma, et "õhus on kolossaalne altkäemaks". Nii mõnigi ärimees loodab oma eesmärke saavutada manipuleerimise, valetamise ning provokatsioonide kaudu. Kas meil peab siis selle pärast elu elamata jääma? Võtke nüüd neid altkäemaksu lugusid linnaehituses realistlikult.
Tegemist on reasündmusega. Kogu maailmas on neid altkämaksu lugusid linnaehituses kokkulugematu arv. Ei ole see olukord meil Tartus või Pärnus sugugi teistmoodi. 
Hoopis teine asi on altkäemaks Alstomilt, siin on meie KAPO vait nagu sukk, sest sellega on seotud selle erakonna juhid, kes KAPO peadirektori asetäitjale neid tellimusi teiste erakondade mustamiseks annavadki ! Muide pane tähele, antud KAPO peadirektori asetäitja teinud teist nägugi, kui selle partei esindajad võitlesid välja elamislubasid Venemaa allmaailmategelastele, "Winnie-Puhhi" käsilastele.  On selge, et Savisaare vastu suunatud lool on poliitiline alltekst, mis suunatud suurima opositsioonipartei liidri vastu. Ütleks veel enam. On selline kahtlus , et Savisaare võimalik tapmiskatse märtsis ning antud altkäemaksuafääri on juhitud ühest keskusest ning eesmärgiks iga hinna eest Savisaarest vabanemine. Nii öelda koha tegemine kellegile teisele. Näiteks silmaspidades vene valijad. Nii võibki arvata , et KAPO kognematut peadirektorit on jälle tillist tõmmatud. Järgekordne nobekäpp "Simm " või "Dressen" on suunanud protsesse oma huvides. Pole see mingi vandenõuteooria, sest kaitsepolitsei juhtivtöötaja Indrek Põder vahistati ja pandi vangi, sest püüdis kogu Eesti riigaparaati panna tantsima Moskva tegelinskite pilli järgi. On kahtlus, et välismaised eriteenistused on KAPOt ennegi koostööle meelitanud, et  KAPOga manipuleerides saavutada oma eesmärke. 
Endiselt on vastuta küsimused, mis tekkisid seoses Edgar Savisaare ootamatu haigestumisega märtsis 2015. Pärast seda kui ootamatult kokku kukkunud Vene tippajakirjanikul Vladimir Kara-Murzal oli täpselt samasugune kliiniline pilt nagu Savisaarel ning Karza-Muzra väidab kindlalt, et ta mürgitati, oleks KAPO pidanud ammu olema tagajalgadel. Võimalik atendaat Eesti poliitilisse eliiti kuuluva opositsiooniliidri, ekspeaministri vastu on Eesti poliitilises praktikas enneolematu asi. On kaotatud asjatult palju aega.  Sellistes asjades jäljed jahtuvad ja mõne aja pärast kaovad üldse.
Aga kujutagem ette teoreetiliselt juhtumit, et näiteks midagi sellist toimub mõne suure lääneriigi opositsioonipartei juhiga. Võite kindlad olla, et tolle lääneriigi õiguskaitseorganid on kohe tagajalgadel. Miks? Aga sellepärast, et lääne demokraatias on opositsioon  - "Tema Majesteedi Opositsioon", lahutamatu osa võimustruktuurist, sama tähtis kui võimulolev partei. Faktiliselt on opositsioon õiguskaitseorganite ülemus, nii nagu on seda võimupartei. Opositsiooni kaitstakse sama valvsalt kui valitsust, sest võõrriikide huvi on mõjutada mitte ainult tänast, vaid ka homset poliitikat. Meil siin Eestis lääneriigi järele ei lõhna. Opositsioonipartei juhtivad tegelased on pideva jälitamise, uurimise ja kohtu alla andmiste subjektid. Kui nendega aga midagi juhtub, siis õiguskaitseorganid ei kõssagi. Et küsite, kus on KAPO avaldus pärast ekspeaminister Savisaarega märtsis juhtunut? Õige, seda ei ole. Ja uskuge mind, see ei ole normaalne. Kindlasti on väga oluline see, mis juhtus Edgar Savisaarega. Veel tähtsam aga on see, et demokraatlik riik reageerib sellele, mis toimub tema tähtsaima opositsiooniliidriga. Normaalses olukorras vastav organ uurib ja teeb avalduse. Et näiteks, asja uuriti ja midagi kahtlast ei tuvastatud. Nii tehakse, et informeerida üldsust, võtta maha asjatuid kahtlusi. Ei ole tähtis, kas toimus midagi kahtlast valitsuspoliitiku või opositsioonipoliitikuga. Näiteks Saksamaal, pärast juhtiva Bundestagi saadiku Andreas Schockenhoffi surma, mille puhul arvati mitteloomulikku surmapõhjust, asuti kohe asja põhjalikult uurima ning kohus käskis viivitamatult teha lahkamise. Me elame nüüd maailmas, mis on sarnane külma sõja aegse tapmiste ja mürgitamiste maailmale. On inimene, on probleem, ei ole inimest, pole probleemi. Võtkem näiteks  uudis Londonist, kus tuntud tegelane on mürgitatud gelsemium elegansiga. Ei, me ei loe konspiroloogilisi spioonilugusid, see on uudis pärismaailmast. Peame endale aru andma, et ka Eesti suguses riigis on olemas selge ja pidev oht, et välised jõud võivad rünnata, manipuleerida mitte ainult võimupoliitikuid, vaid opositsionääregi. See oht on pidev ja jääv. Seepärast oli Eesti eriteenistuste õige käitumisjoonis väga oluline. Aga antud juhtumis oli see käitumisjoonis vale.
Edgar Savisaare pärast aga täna ei maksa muretseda. Igasugu kaudseid seoseid tekitada selle pinnalt, et tal on mingid vanad sõbrad, kes olid tema sõbrad ka aastakümneid tagasi ning kes on tõesti teda toetanud igasugusel aegadel, kõigel sellel puudub kriminaalõiguslik perspektiiv. Savisaar jätkab nii Keskerakonna esimehena, Tallina linnapeana, varsti võib - olla ka peaministri, miks mitte Vabariigi presidendina. Teie käed  on lühikesed, laula revolutsiooni liidrit te juba ei püüa, sest me ei "viitsi mõeldagi püüdjate paelust, kuid püüdjail on vaja just vaba last. Ainult, et Edgar Savisaar on vaba liider, kes ei põgene, vait jääb oma rahvaga lõpuni!